E-ITSPEA

  Litsensid ja Õigused Litsentsi valik sõltub eelkõige sellest, mida ta oma tarkvaraga teha tahab. Kas ta eesmärk teenida ainult kasu, globaliseerida oma tarkvara teiste seas või nende vahepealne. Kasu teenimiseks peab ilmselt valima EULA ehk ärivaraline litsens. Selle eesmärk ongi teenida raha kas litsenside või tarkvara müügi pealt ning hoida kasutuse enda kontrolli all. Autor saab ise määrata tingimused kuidas kasutaja selle endale saab ja kas üldse saab. Lähtekood jääb suletuks ja teised ei saa seda vabalt muuta ega edasi arendada. Miinus on aga see, et kogukond ei saa eriti kaasa aidata, kasutajad sõltuvad täielikult tootjast ning tarkvara levik võib olla aeglasem. BSD litsents on kõige vabam ja paindlikum. See lubab tarkvara kasutada, muuta ja edasi levitada peaaegu ilma piiranguteta. Ka kommertskasutus on lubatud ning keegi võib BSD-litsentsiga koodi võtta ja sellest isegi suletud lähtekoodiga toote teha. Selle suurim eelis on lihtsus ja lai sobivus - koodi saavad kasuta...

Intellektuaalomandi eri vormidest peetakse praeguses IT maailmas kõige paremini toimivaks sageli litsentsi, kõige rohkem muutmist vajavaks aga patenti. Põhjus on üsna lihtne: litsents on paindlik, patent kipub eriti digimaailmas muutuma liiga jäigaks . Hästi toimiv Litsents töötab hästi sellepärast, et see võimaldab üsna selgelt määrata, mida loominguga teha tohib. Kas tarkvara võib ainult kasutada, tohib seda muuta või edasi jagada, sõltub konkreetsetest tingimustest. IT valdkonnas on see eriti oluline, sest tarkvara ei ole füüsiline ese, vaid midagi, mida saab kopeerida, täiendada ja eri kohtades rakendada. Litsents arvestab selle eripäraga paremini kui paljud teised intellektuaalomandi vormid. Lisaks ei tähenda litsents alati ranget keelamist, vaid võib olla ka teadlikult avatud, nagu vaba tarkvara puhul. Vajab muutumist Patent peaks teoorias kaitsma leiutajat ja soodustama innovatsiooni, kuid praktikas tekib eriti tarkvara puhul sageli vastupidine tulemus. Kui patenteeritakse lii...

1. Austa teiste inimeste privaatsust Püsiühendused on kiiremad, vastupidavamad ja rahaliselt saadavamad kui varem, seega hoiustavad paljud inimesed aina rohkem oma isiklikke andmeid pilves. Näiteks Apple on saanud ligi 26% tulust oma online-teenuste pealt, see on üle 100 miljardi dollari aastas. Miks pilveteenused on head? Põhjuseks on pilveteenuste töökindlus, pilveseadmed on vastupidavamad kui isiklikud seadmed. Pilves hoiustamisega siiski kaasnevad riskid. Need lahendused on hästi turvatud ja varundatud, kuid isiklikult sa ei vastuta enam enda asjade eest,  vastutab võõras onuke teisest riigist, kelle jaoks sinu asjad on kõigest mälumaht. Pilves on enamasti rohkem andmeid kui seadmes endas. Sinna tulevad seadme varukoopiad, pildid, videod, sõnumid ja muud. Kurjategijatel polegi vaja enam seadmesse muukida, sest kõik ju asub serveris, mis on 24/7 saadaval. Piisab autentimisest ja andmed on ees. Oskajatel pole keeruline sisse muukida - edasi algab inimese ähvardamise skeem and...

Jälgimiskapitalism Tänapäeval on palju ’contenti’ erinevatel platvormidel nagu TikTok, Google, Meta jne. Esmapilgul on see kõik tasuta. Kõlab kuigi toredalt, et saad meelelahutust null raha eest ja sisulooja saab tasu. Kõigest aeg-ajalt vaatad sunnitud reklaami... Tegelikult pole midagi tasuta, reklaamid on ainult väike osa tulust. Tõeline tulu on inimese käitumine: iga klikk, iga otsing, like ja peatuspaus on monitooritud ning saadetud logiserveritesse. Logi transformeeritakse statistikaks ja söödetakse algoritmidele. Algoritmid analüüsivad ja rakendavad personaliseeritud reklaami pakkumisi, ennustavad inimese käitumist ning pakuvad sisu, mida peaksid nägema – seda nimetataksegi jälgimiskapitalismiks Eesti must stsenaarium Eesti e-riigi infrastruktuur liidestub globaalsete korporatsioonidega. Otsuseid toetuste, kindlustusmaksete või isegi töövõimaluste üle teevad läbipaistmatud algoritmid, mis asuvad väljaspool riiki asuvatel serveritel. See tähendab, et Eesti jookseb algoritmidel, mi...

Postimees, kes kasutab erinevaid edastusedastus kanaleid Postimees on üks vanemaid meediaväljundeid Eestis, mille ajalugu ulatub 19. sajandisse. Praeguseks Postimehe sõsarajalehed on Virumaa Teataja, Valgamaalane, Sakala ja muud maakonna lehed. Nagu ka konkureerimisel ettenähtud, siis on nad ajaga oma meedia levikut parendanud, kasutades erinevaid meediakanaleid. Neil on ajaleht, veebileht, sotsiaalmeedia. Kaasaarvatud on ka audiovisuaalne meedia nagu Postimees TV ja oma podcast. Ajaleht kajastab suure aktiivsusega kõik populaarsed maailmauudised. Uudised on alates kultuurist ja ilmast ja lõpetades spordi ja kultuuriga. Kuna vahel seal kritiseeritakse ka poliitikuid, siis eestimeelseks seda nimetada ei saa. Ei saa ka põhjusel, et puudub riigilt rahaline toetus. Raha tuleb enamasti lugejate tellimistelt ja reklaamidest, mida on väga palju. Konservatiivsema edastusega meedia. Kuku Raadio  on pigem konservatiivsema edastusviisiga meediakanal, mille põhikanaliks on traditsiooniline raa...

Programmeerimine kui revolutsioon IT-maastikul. Programmeerimine tänapäeval omab äärmiselt suurt rolli - peaaegu kõik, mida me praegu kasutame, on mingil moel programmeeritud. Maailma esimeseks programmeerijaks peetakse  Ada Lovelace , kes kirjutas märkmeid  Babbage ’i analüütilise masina kohta. Väga palju sellest kasu ei olnud kuna masin, mille jaoks need programmid mõeldud olid, jäi lõplikult ehitamata. Programmeerimine muutus laialdaselt populaarseks  alates C programmeerimiskeele loomisest, mis oli  1972 teadlase  Dennis MacAlistair Ritchie poolt. Populaarseks muutus tänu oma kiirusele, riistvaralähedasusele, universaalsusele ning arusaadavale süntaksile. Tänapäeval on C keele baasil loodud või ümber kirjutatud enamik populaarseid operatsioonisüsteeme, mille hulgas on  Unix ,  Linux  ja  Windows . Samuti kasutatakse C-d mängumootorites, andmebaasides, manussüsteemides ja elektroonikas. C mõjutas paljusid järeltulijatest programmeerimiskee...