E-ITSPEA

  Pakiautomaadid Mis asjad on üldse pakiautomaadid? Pakiautomaadid on tehniliselt autonoomsed iseteeninduspunktid, kus saab pakke saata ja vastu võtta. Teenindaja vastuvõtupunktis puudub. Ajalugu Eestis oli selle teenuse suur eestvedaja SmartPOST, mille taga oli Cleveron. Nad hakkasid pakiautomaate arendama juba 2007. aastal ning esimene automaat paigaldati Viljandisse. Hiljem kasvas sellest välja üle-eestiline võrgustik. Tänapäeval omavad Eestis oma pakiautomaate peaaegu kõik suuremad kullerifirmad, näiteks Smartpost, Omniva, DPD, Venipak, Unisend ja UPS. Kuigi Eesti ei olnud maailmas esimene riik, kus pakiautomaate kasutati, võeti need siin väga kiiresti omaks. Enne Eestit kasutati pakiautomaate näiteks Saksamaal, kus Deutsche Post DHL alustas Packstationi teenusega juba varem. UX Pakiautomaadid on Eestis muutnud igapäevaelu palju mugavamaks ja paindlikumaks. Kui varem pidi paki kättesaamiseks või saatmiseks minema postkontorisse kindlal ajal ja tihti järjekorras ootama, siis nüü...

  IT teadmiste omandamine. Kuidas oli varem? Vanasti IT teadmiste omandamiseks oli erinevaid viise: raamatud, kasutusjuhendid, infolehed ja inimeste kogemused. Inimeste kogemused on parimad allikad, sest sisaldab teooriat, praktikat ja tulemusi ning kõik edastatakse enamasti lihtsas keeles. Kõige paremini saadi tarkust koolist, informaatika tunnist, kutse- või ülikoolist. Sealt tuleb info õpetaja suust ja korrektses järjekorras, et inimene oskaks luua seoseid ja mõista järgmisi samme enesearendamises. Serverid , arvutid, võrguseadmed, kaablid ja muu riistvara võib olla kallis endale ostmiseks aga koolides pole soetamisega probleeme kuna riistvara kasutatakse uuesti ja uuesti järgmistel kursustel. Kuidas on nüüd? Tänapäeval teadmiste omandamiseks on lisandunud mitmeid, ka tasuta, variante nagu blogid, õpetlikud veebilehed, e-kursused, videod, virtuaalkeskkonnad ja muidugi AI. Selles osas on koolide edumaa on langenud, kuna internetist saab leida samu teadmisi samamoodi kogenud...

  Riigi Teataja: Negatiivne näide Riigi Teataja on Eesti, kui e-riigi, vundamente. Koht, kus asuvad kõik seadused ja määrused. Kuid vaadates seda läbi Nielseni kasutatavuse komponentide, avaneb pilt sellest, kuidas süsteemi keerukus võib hakata takistama tavakasutajat. Õpitavus Riigi Teataja avakuva on täis tihedat teksti ja tehnilisi termineid. Sageli juhtub, et kasutaja leiab otsinguga seaduse, kuid see on vana redaktsioon. Süsteem eeldab, et kasutaja teab: värskeima info saamiseks peab eraldi vajutama nupule "Hetkel kehtiv". HCI vaatepunktist on see halb lahendus – süsteem võiks vaikimisi pakkuda kõige asjakohasemat infot. Tõhusus RT on kahtlemata tõhus juristile, kes teab täpseid paragrahve. Tavakodaniku jaoks on aga otsing andestamatu. Kui sa ei sisesta täpset juriidilist terminit või nime, võib vastus jääda kuvamata. Siin puudub kaasaegsele veebile omane intuitiivsus ja "kas sa mõtlesid seda?" tüüpi toetus või AI assistent oleks siin ka väga abiks. Rahu...

Minecraft Tarkvaramaailmas on vähe projekte, mis on läbi teinud nii drastilise arengu kui Minecraft. Tänapäeval Minecraft ei ole lihtsalt mäng, see on kujunenud üheks valdkonna lipulaevaks, sarnaselt mängudele nagu CounterStrike, Dota ja League of Legends. See, mis algas ühe mehe "põlve otsas" kirjutatud projektist, on tänaseks kasvanud globaalseks ökosüsteemiks.  Areng Minecrafti algusaegu võib pidada puhtakujuliseks kauboiarenduseks. Markus „Notch“ Persson ei järginud ranget kosemudelit ega detailset analüüsidokumentatsiooni. Ta kirjutas koodi, lisas funktsioone vastavalt sisetundele ja parandas vigu siis, kui need ilmnesid. See lähenemine on startup’ile iseloomulik, sest võimaldab äärmiselt kiiret prototüüpimist ja turule valideerimist. Projekti kasvades liiguti aga iteratiivse ehk sammsammulise mudeli suurde. Iga "snapshot" on sisuliselt omaette arendustsükkel, kus: lisatakse funktsionaalsus, testitakse, kogutakse tagasisidet, parandatakse vead, väljastatakse am...

Sissejuhatus Mogleni “Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright” jättis mulle mulje kui üsna jõuliselt kirjutatud tekstist, mis püüab seletada üht nähtust, mis paljude jaoks tundub siiani natuke paradoksaalne. Kui vaadata klassikalise majandusloogika järgi, siis peaks inimene tegutsema eelkõige omakasust lähtuvalt ja ilma tasuta ei tohiks nagu eriti midagi suurt sündida. Ometi näeme juba pikka aega, et vaba tarkvara maailmas tehakse tohutul hulgal väga tõsist tööd ilma otsese rahalise tasuta. Moglen püüabki näidata, et see ei ole mingi juhuslik erand, vaid märk palju laiemast muutusest.      Minu meelest on artikli kõige tugevam osa see, et Moglen saab hästi aru võrgukogukondade ja hajusa koostöö loogikast. Ta sisuliselt ütleb, et kui info kopeerimine ja levitamine muutub peaaegu tasuta tegevuseks, siis muutub ka kogu tootmise mudel. Enam ei pea kõik käima nii, et keegi maksab, käsib ja kontrollib. Inimesed võivad tulla kokku ka huvist, vajadusest, uu...

  Linus Torvalds kui mentor ja arengumootor Linus Torvaldsit teatakse eelkõige Linuxi kerneli loojana. Siin aga tahan keskenduda tema teisele väga olulisele projektile - Gitile. Git on versioonihaldussüsteem, mis talletab lähtekoodi muudatuste ajalugu. See on tarkvaraarenduses väga oluline, sest võimaldab varasemaid muudatusi vaadata, koodi muuta ja vajadusel eelmiste versioonide juurde tagasi pöörduda. Lisaks võimaldab Git mitmel inimesel sama projekti kallal korraga töötada. Git loodi peamiselt selleks, et Linuxi kerneli arendamist paremini toetada. Sisuliselt tegi Linus Torvalds endale tööriista. Git’i arendamiseks kulus tal vaid umbes kuus kuud. Kui tema enda vajadus oli täidetud, andis ta projekti juhtimise edasi. Torvalds on ise seda kirjeldanud nii:  “ the moment i found somebody who felt could take it over, i threw it over the fence. ” Järgnevad paarkümmend aastat tegeles Git’i arenduse ja hooldamisega Junio Hamano, kes on nimetanud end Git’i “hooldajaks”. Torvalds sob...

  Kuidas alustada karjääri IT-s? IT on kasvav valdkond, kus liigub raha ja kuhu tahavad siseneda paljud noored stabiilse palga ning arenguvõimaluste tõttu. Karjääri alustamiseks on kujunenud kaks levinud teed ning valik sõltub suuresti sellest, millise teadmistebaasiga valdkonda sisenetakse. Lihtsustatult võib neid nimetada kaheks suunaks:  praktik  ja  akadeemik . Mida tähendab päriselt karjääri alustamine? Selles loos pean karjääri alguseks eelkõige  süsteemiadministraatori rolli , sest kasutajatoe ametikohad võivad olla väga erinevad: alates lihtsast kõnede vastuvõtmisest kuni keerukama teise taseme kasutajatoeni. Nende rollide vastutus, tehniline sügavus ja arenguvõimalused võivad olla väga erinevad. Praktik Praktiline karjääritee tähendab tasapisi ülesehitamist ning teadmiste omandamist töö käigus. Kui eelnev kogemus ja tehniline taust puuduvad, alustatakse sageli kõige madalamalt astmelt, näiteks kasutajatoest. Tänapäeval on kogemusteta ja teadmisteta töö ...