E-ITSPEA

Ajalugu Kunagi oli telefon oligi ainult telefon millega helistati. Kui tahtsid sõbra õue kutsuda, valisid numbri, rääkisid paar sõna ja oligi kõik. Lauatelefon oli kodus kindla koha peal ning kui kodust välja läksid, siis läksidki ilma telefonita. Mäletan ise ka seda aega, kui helistasin lauatelefoniga sõbrale, kutsusin ta õue ja läksin välja. Telefon oli oluline asi, aga ta ei olnud kogu elu keskpunkt. Nuputelefon muutis elu juba mugavamaks. Sai helistada ka kodust eemal ja SMS-e saata. Mõnel uuemal mudelil oli isegi kaamera, kuigi pildi kvaliteet oli tänapäevaga võrreldes pigem naljakas. Internet oli kas olematu või nii aeglane, et seda väga kasutada ei viitsinud. Samas oli üks suur pluss: aku kestis mitu päeva ja telefon ei nõudnud kogu aeg tähelepanu. Kui vana telefon kadus või katki läks, oli sellest kahju, aga tavaliselt ei varisenud maailm kokku. Halvimal juhul kadusid mõned kontaktid või sõnumid. Uusaeg Praegu on telefon midagi täiesti muud. See on väike taskuarvuti, mida ...

  Internet Exploreri tõus ja langus Varasemalt kirjutasin Minecraftist, kus kood ja ettevote kasvas ja arenes järk järgult, nüüdseks on muutunud üheks kõige populaarsemaks mänguks maailmas. Praegu räägin selle vastandist: Internet Explorer. Internet Exploreri (IE) lugu on IT-ajaloo üks õpetlikumaid näiteid sellest, kuidas turuliidri positsioon, liigne enesekindlus ja tehnoloogiline stagnatsioon võivad viia ühe maailma tähtsaima tarkvara hääbumiseni. Hiilgeajad ja monopol 90-ndate lõpus ja 2000-ndate alguses oli Internet Explorer veebi sünonüüm. Pärast võidukat brauserisõda Microsofti toode vallutas turu. See oli aeg, mil sinine "e"-täht töölaual oli ainus värav digimaailma. Kuna IE oli Windowsiga tihedalt lõimitud, ei osanud tavakasutajad paremat soovidagi. Kus asi valesti läks? Probleemid algasid siis, kui Microsoft lõpetas arendamise. Panid toote pausile. Pikemat aega üks versioon valitses turgu aastaid ilma uuendusteta, tagajärjeks muutus brauser õudusunenäoks. IE e...

  Sotsiaalmanipulatsioon rakendamine? Andmeturbe maailmas on levinud ütlus, et keti tugevuse määrab selle kõige nõrgem lüli. Kevin Mitnick, endine häkker ja praegune turvaekspert, on korduvalt rõhutanud, et selleks lüliks on peaaegu alati inimene. Kui tehnilised süsteemid muutuvad üha keerukamaks, siis ründajad tihti ei raiska aega tehnoloogias aukude otsimisele, vaid veenavad kedagi neile lihtsalt värava avama. See ongi sotsiaalmanipulatsioon (social engineering). Mitnicki valemi järgi on turvalisusel  korrutis kolmest komponendist: tehnoloogia, koolitus ja reeglid. Tehnoloogia ehk filtreerimine ja piiramine Sotsiaalmanipulatsioon ründab otse inimpsühholoogiat, tehnoloogia saab pakkuda olulist toetust selle vältimaks. Mitmetasemeline autentimine: Isegi kui pettur meelitab kasutajalt välja parooli, on tal ilma teise faktorita ligipääs võimatu. Kõige popularsemad on mobiiliäpi kinnitus ja/või SMS. Eestis selleks on tehtud riiklik autentimissüsteem SmartID, mida haldab RIA...

  Tavaline ei ole kõigi jaoks tavaline Arvuti kasutamine tundub esmapilgul lihtne. Istud ekraani ette, võtad hiire kätte ja kirjutad. Tegelikult eeldab see nägemist, täpseid käeliigutusi, töötavaid sõrmi ja jõudu klahve vajutada. Kui mõni neist puudub, ei tähenda see, et inimene ei saa arvutit kasutada. Ta kasutab seda lihtsalt teistmoodi. Abivahend või IT-seade? Minu arvates ei ole tugitehnoloogia lihtsalt IT-kulu, nagu uus klaviatuur või monitor. Samas ei ole see ka ainult sotsiaalabi. Kui inimene vajab ekraanilugejat, punktkirjamonitori, eriklaviatuuri või lülitisüsteemi, siis sõltub sellest tema õppimine, töö ja suhtlemine. See on ligipääsu küsimus. WCAG ei tohiks olla formaalsus WCAG ehk Web Content Accessibility Guidelines on rahvusvaheline veebisisu ligipääsetavuse juhis. Lihtsamalt öeldes annab see reeglid, kuidas teha veebilehti ja e-teenuseid nii, et neid saaksid kasutada ka erivajadustega inimesed. Näiteks peab teenus olema kasutatav klaviatuuriga, tekst loetav, pilt...

  Pakiautomaadid Mis asjad on üldse pakiautomaadid? Pakiautomaadid on tehniliselt autonoomsed iseteeninduspunktid, kus saab pakke saata ja vastu võtta. Teenindaja vastuvõtupunktis puudub. Ajalugu Eestis oli selle teenuse suur eestvedaja SmartPOST, mille taga oli Cleveron. Nad hakkasid pakiautomaate arendama juba 2007. aastal ning esimene automaat paigaldati Viljandisse. Hiljem kasvas sellest välja üle-eestiline võrgustik. Tänapäeval omavad Eestis oma pakiautomaate peaaegu kõik suuremad kullerifirmad, näiteks Smartpost, Omniva, DPD, Venipak, Unisend ja UPS. Kuigi Eesti ei olnud maailmas esimene riik, kus pakiautomaate kasutati, võeti need siin väga kiiresti omaks. Enne Eestit kasutati pakiautomaate näiteks Saksamaal, kus Deutsche Post DHL alustas Packstationi teenusega juba varem. UX Pakiautomaadid on Eestis muutnud igapäevaelu palju mugavamaks ja paindlikumaks. Kui varem pidi paki kättesaamiseks või saatmiseks minema postkontorisse kindlal ajal ja tihti järjekorras ootama, siis nüü...

  IT teadmiste omandamine. Kuidas oli varem? Vanasti IT teadmiste omandamiseks oli erinevaid viise: raamatud, kasutusjuhendid, infolehed ja inimeste kogemused. Inimeste kogemused on parimad allikad, sest sisaldab teooriat, praktikat ja tulemusi ning kõik edastatakse enamasti lihtsas keeles. Kõige paremini saadi tarkust koolist, informaatika tunnist, kutse- või ülikoolist. Sealt tuleb info õpetaja suust ja korrektses järjekorras, et inimene oskaks luua seoseid ja mõista järgmisi samme enesearendamises. Serverid , arvutid, võrguseadmed, kaablid ja muu riistvara võib olla kallis endale ostmiseks aga koolides pole soetamisega probleeme kuna riistvara kasutatakse uuesti ja uuesti järgmistel kursustel. Kuidas on nüüd? Tänapäeval teadmiste omandamiseks on lisandunud mitmeid, ka tasuta, variante nagu blogid, õpetlikud veebilehed, e-kursused, videod, virtuaalkeskkonnad ja muidugi AI. Selles osas on koolide edumaa on langenud, kuna internetist saab leida samu teadmisi samamoodi kogenud...