15: Eetika ja IT

Kas mingi tehnoloogia saab olla iseenesest ehk a priori eetiline või ebaeetiline?

Tehnoloogiamaailmas on levinud klišee, et iga tööriist on neutraalne ning kõik sõltub vaid sellest, kelle käes on vasar või nuga. Kuid kas see on ikka nii lihtne? Kui vaadata tänapäevaseid digitaalseid lahendusi sügavamalt, on näha, et disain, kood ja algoritmid kannavad endas loojate väärtushinnanguid juba enne seda, kui kasutaja süsteemi üldse kasutama hakkab. Minu arvates saab tehnoloogia olla teatud määral a priori eetiline või ebaeetiline, sest moraalne suund võib olla süsteemi sisse ehitatud juba selle arhitektuuri tasemel.

Ebaeetiline

    Üheks näiteks võib tuua pahatahtlikuks kasutuseks loodud süvavõltsingu ehk deepfake’i rakendused. Erinevalt üldisest pildi- või videotöötlustarkvarast on selliste rakenduste peamine eesmärk luua usutavaid võltsinguid inimesest, kes pole selleks nõusolekut andnud. Sellisesse tehnoloogiasse on algusest peale sisse kirjutatud identiteedi kuritarvitamise, küberkiusamise ja inimese autonoomia riivamise oht. Seetõttu võib väita, et vähemalt teatud tüüpi deepfake’i tööriistad on a priori ebaeetilised: nende põhifunktsioon ei ole neutraalne, vaid on suunatud pettuse ja kahju võimaldamisele.

Eetiline

    Vastukaaluks võib avatud lähtekoodiga tarkvara käsitleda näitena tehnoloogiast, millel on tugev a priori eetiline mõõde. Selle põhimõtted põhinevad läbipaistvusel, koostööl ja teadmusvabadusel. Kuna kood on avalik ja kontrollitav, on kasutajatel ning arendajatel võimalik näha, mida süsteem tegelikult teeb. See ei välista täielikult kuritarvitusi, kuid vähendab varjatud andmekorje, suletud monopoolse kontrolli ja kasutajate teadmata manipuleerimise riski. Avatud lähtekood aitab teadmisi laiemalt jagada ning võib vähendada digitaalset lõhet, sest ligipääs tehnoloogiale ei sõltu ainult suurte ettevõtete suletud ökosüsteemidest.

Seega ei ole tehnoloogia alati lihtsalt “tühi leht”. Inseneride, disainerite ja organisatsioonide tehtud valikud määravad juba varakult, kas loodud süsteem pigem toetab vabadust, läbipaistvust ja usaldust või hoopis soodustab manipuleerimist, kontrolli ja kahju. Digiajastul ei teki eetika alles kasutaja käes, vaid sageli on moraalne suund tööriista sisse ehitatud. Me peame õppima neid märke lugema juba tehnoloogia disainis.