4: Info- ja võrguühiskond

Jälgimiskapitalism

Tänapäeval on palju ’contenti’ erinevatel platvormidel nagu TikTok, Google, Meta jne. Esmapilgul on see kõik tasuta. Kõlab kuigi toredalt, et saad meelelahutust null raha eest ja sisulooja saab tasu. Kõigest aeg-ajalt vaatad sunnitud reklaami...

Tegelikult pole midagi tasuta, reklaamid on ainult väike osa tulust. Tõeline tulu on inimese käitumine: iga klikk, iga otsing, like ja peatuspaus on monitooritud ning saadetud logiserveritesse. Logi transformeeritakse statistikaks ja söödetakse algoritmidele.

Algoritmid analüüsivad ja rakendavad personaliseeritud reklaami pakkumisi, ennustavad inimese käitumist ning pakuvad sisu, mida peaksid nägema – seda nimetataksegi jälgimiskapitalismiks

Eesti must stsenaarium

Eesti e-riigi infrastruktuur liidestub globaalsete korporatsioonidega. Otsuseid toetuste, kindlustusmaksete või isegi töövõimaluste üle teevad läbipaistmatud algoritmid, mis asuvad väljaspool riiki asuvatel serveritel.
See tähendab, et Eesti jookseb algoritmidel, mille eesmärk on kasumi maksimeerimine, mitte demokraatlik sidusus.
Kõik see jälgimine teeb üht – suunab meie käitumist ehk tekitab vabavaliku illusiooni, aga tegelikkuses teed seda, mida ette söödeti.

Valge stsenaarium

Rakendatakse isikuandmete omanikele õigus piirata: kes, millal ja millistel tingimustel saab andmetele ligi. Riik investeerib detsentraliseeritud ja avatud lähtekoodiga suhtlusplatvormidesse, mis ei põhine tähelepanumajandusel.
Töö ja eraelu piirid on seadusega kaitstud ning tehnoloogia on "nähtamatu abiline", mitte "nähtamatu vangivalvur".

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

1: Noppeid IT ajaloost

Programmeerimine kui revolutsioon IT-maastikul. Programmeerimine tänapäeval omab äärmiselt suurt rolli - peaaegu kõik, mida me praegu kasutame, on mingil moel programmeeritud. Maailma esimeseks programmeerijaks peetakse  Ada Lovelace , kes kirjutas märkmeid  Babbage ’i analüütilise masina kohta. Väga palju sellest kasu ei olnud kuna masin, mille jaoks need programmid mõeldud olid, jäi lõplikult ehitamata. Programmeerimine muutus laialdaselt populaarseks  alates C programmeerimiskeele loomisest, mis oli  1972 teadlase  Dennis MacAlistair Ritchie poolt. Populaarseks muutus tänu oma kiirusele, riistvaralähedasusele, universaalsusele ning arusaadavale süntaksile. Tänapäeval on C keele baasil loodud või ümber kirjutatud enamik populaarseid operatsioonisüsteeme, mille hulgas on  Unix ,  Linux  ja  Windows . Samuti kasutatakse C-d mängumootorites, andmebaasides, manussüsteemides ja elektroonikas. C mõjutas paljusid järeltulijatest programmeerimiskee...
Lisateave

3: Uus meedia

Postimees, kes kasutab erinevaid edastusedastus kanaleid Postimees on üks vanemaid meediaväljundeid Eestis, mille ajalugu ulatub 19. sajandisse. Praeguseks Postimehe sõsarajalehed on Virumaa Teataja, Valgamaalane, Sakala ja muud maakonna lehed. Nagu ka konkureerimisel ettenähtud, siis on nad ajaga oma meedia levikut parendanud, kasutades erinevaid meediakanaleid. Neil on ajaleht, veebileht, sotsiaalmeedia. Kaasaarvatud on ka audiovisuaalne meedia nagu Postimees TV ja oma podcast. Ajaleht kajastab suure aktiivsusega kõik populaarsed maailmauudised. Uudised on alates kultuurist ja ilmast ja lõpetades spordi ja kultuuriga. Kuna vahel seal kritiseeritakse ka poliitikuid, siis eestimeelseks seda nimetada ei saa. Ei saa ka põhjusel, et puudub riigilt rahaline toetus. Raha tuleb enamasti lugejate tellimistelt ja reklaamidest, mida on väga palju. Konservatiivsema edastusega meedia. Kuku Raadio  on pigem konservatiivsema edastusviisiga meediakanal, mille põhikanaliks on traditsiooniline raa...
Lisateave

5. Tarzan suurlinnas

1. Austa teiste inimeste privaatsust Püsiühendused on kiiremad, vastupidavamad ja rahaliselt saadavamad kui varem, seega hoiustavad paljud inimesed aina rohkem oma isiklikke andmeid pilves. Näiteks Apple on saanud ligi 26% tulust oma online-teenuste pealt, see on üle 100 miljardi dollari aastas. Miks pilveteenused on head? Põhjuseks on pilveteenuste töökindlus, pilveseadmed on vastupidavamad kui isiklikud seadmed. Pilves hoiustamisega siiski kaasnevad riskid. Need lahendused on hästi turvatud ja varundatud, kuid isiklikult sa ei vastuta enam enda asjade eest,  vastutab võõras onuke teisest riigist, kelle jaoks sinu asjad on kõigest mälumaht. Pilves on enamasti rohkem andmeid kui seadmes endas. Sinna tulevad seadme varukoopiad, pildid, videod, sõnumid ja muud. Kurjategijatel polegi vaja enam seadmesse muukida, sest kõik ju asub serveris, mis on 24/7 saadaval. Piisab autentimisest ja andmed on ees. Oskajatel pole keeruline sisse muukida - edasi algab inimese ähvardamise skeem and...
Lisateave